Euroopa kõige stressirohkemad riigid algajate autojuhtide jaoks
Sõitma õppimine on juba iseenesest närvesööv väljakutse. Mis saab aga siis, kui saad oma juhiloa kätte ning satud järsku tiheda liiklusega maanteele, auklikule teele või hoopis Euroopa kõige ohtlikematele teelõikudele? Algaja autojuhi jaoks võib ainuüksi riik ise olla juba suur küsimuskoht.
CzechVignette.cz veebilehte haldavad Euroopa maanteespetsialistid avaldasid Euroopa kõige stressirohkemate teedega riikide pingerea algajate autojuhtide jaoks. Uuring analüüsis nelja võtmepunkti: liikluse tihedus, teesurmade arv, teede kvaliteet ning sõidukite arv 1000 inimese kohta. Sedasi arvutati kokku üleüldine maanteede stressiskoor, mille vaieldamatu võitja oli Poola.
Võtmepunktid
- Poola maanteede stressiskoor on 99,43: seal on uuringu kohaselt üks kõige suuremaid liiklustihedusi (54,77), madala kvaliteediga teed (4,3/7) ning 52 teesurma miljoni elaniku kohta.
- Tšehhi saavutas teise koha skooriga 94,92: seal on tihe liiklusvoog (53,5), allapoole keskmise kvaliteediga teed (3,9/7) ning erakordselt palju registreeritud sõidukeid 1000 inimese kohta: lausa 608.
- Rumeenia saavutas kolmanda koha, kus oli kõrgeim liiklusummikute tase (62,5), kõrgeim teesurmade arv (77 miljoni elaniku kohta) ning kogu uuringu kõige madalam teede kvaliteet: vaid 3/7.
- Itaalia on uuringu kohaselt kõige kõrgema sõidukite tihedusega: 701 sõidukit 1000 inimese kohta. See lisab stressi niigi tiheda liiklusega linnadesse ning kokkuvõttes on Itaalia kuuendal kohal.
- Malta on üllataval kombel 9. kohal: seal on madalaim teesurmade määr 10 riigi võrdluses (21 teesurma miljoni elaniku kohta), ent samal ajal on sellel pisikesel saarel kõrge sõidukite sagedus (576 sõidukit 1000 inimese kohta) ning halva kvaliteediga teed (3,3/7).
10 kõige stressirohkemat Euroopa riiki algaja autojuhi jaoks
| Koht | EL-i riik | Liikluse tihedus | Teesurmad (milj. inim. kohta) | Teekvaliteet (1–7) | Sõidukite arv (1000 inimese kohta) | Stressiskoor |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 1 | Poola | 54,77 | 52 | 4,3 | 629 | 99,43 |
| 2 | Tšehhi | 53,5 | 45 | 3,9 | 608 | 94,92 |
| 3 | Rumeenia | 62,5 | 77 | 3 | 444 | 92,63 |
| 4 | Kreeka | 48,05 | 64 | 4,6 | 579 | 87,02 |
| 5 | Bulgaaria | 47 | 74 | 3,4 | 484 | 86,99 |
| 6 | Itaalia | 38,2 | 51 | 4,4 | 701 | 84,73 |
| 7 | Ungari | 61,9 | 52 | 4 | 447 | 80,22 |
| 8 | Eesti | 40,4 | 50 | 4,7 | 635 | 76,83 |
| 9 | Malta | 50,5 | 21 | 3,3 | 576 | 73,44 |
| 10 | Läti | 44,9 | 60 | 3,6 | 424 | 72,32 |
Kogu tabel ja uuringu metoodika on allpool.
1. Poola – stressiskoor: 99,43
Poola sai kogu järjestuses esikoha ning andmed ei jäta selles ruumi kahtlemiseks. Sealne liiklusummikute skoor 54,77 on kogu uuringu neljas kõrgeim, teekvaliteedi skoor vaid 4,3/7 ning 1000 inimese kohta on 629 registreeritud sõidukit. Poola teed on tiheda liiklusega, aga samas ei ole need sellise liiklusvoo jaoks valmis. Tihe liiklus, vilets pinnakate ja 52 teesurma miljoni elaniku kohta üheskoos loovad algaja autojuhi jaoks keerulised teeolud juba esimesest hetkest, mil Poolas sõidad.
Sellele lisab stressi juurde järsk infrastruktuuri muutus. Näiteks: hiljutisel testsõidul märkasime, et kui minna Saksamaalt Poola vana A18 teelõigu kaudu, siis kuuled järsku kõrgel kiirusel sõites kummalist teravat rehvimüra: sellised olukorrad tekitavad algajale autojuhile eriti õõnsa sisetunde.
2. Tšehhi – stressiskoor: 94,92
Tšehhi jäi teisele kohale 94,92 skooriga, näidates üleüldiselt väljakutserohkeid olusid. Tegemist on ühe Kesk-Euroopa kõige keerulisema riigiga: sealne liiklustiheduse tase oli 53,5, samas aga teede kvaliteet on allapoole keskmise: 3,9/7. Arvestades, et Tšehhis on 1000 inimese kohta 608 sõidukit, ei kipu teed olema vaiksed. Esmaste autojuhtide jaoks on Tšehhi stressirohke juba enne, kui nad üldse maanteele jõuavad.
Meie testsõidud avaldavad aga paar peidetud asjaolu, mis ei peegeldu andmetes. Näiteks: tiheda kaubaveoga D5 maanteel tekib järske nullilähedase nähtavusega uduseid lõike ning D3 maanteel oli segaseid ehitusalasid, mis sundisid kogu liikluse ümber sõitma kitsale ühisele paralleellõigule.
Tšehhi maanteede tollilõikudel peab olema igal sõidukil ka kehtiv elektrooniline vinjett. Uuri lähemalt meie Tšehhi vinjettide juhendist, kuidas osta vinjett juba ette ära.
3. Rumeenia – stressiskoor: 92,63
Kolmandal kohal olev Rumeenia sai kolmes mõõdikus halvima skoori: kõrgeim liiklussagedus (62,5), suurim arv teesurmasid (77 miljoni elaniku kohta) ning madalaima kvaliteediga teed (3/7). Ehkki Rumeenias on teine kõige madalam sõidukite arv (444 sõidukit 1000 inimese kohta), muudavad need olud Rumeenia teed eriti keerulisteks algajate autojuhtide jaoks. Ainuüksi teede seisund võib olla ohtlik ja seda ilma liikluse tihedust üldse arvestamata.
Piiri ületamisel tuleb arvestada veel järsu kiirusemuutusega (130 km/h pealt 40 km/h peale väga lühikese aja jooksul) ning seejuures toimub topeltkontroll, mida tehakse nii kaamerate kui ka liikluspolitseiga.
4. Kreeka – stressiskoor: 87,02
Kreeka saavutas neljanda koha: teesurmasid on miljoni elaniku kohta lausa 64, sõidukite arv on kõrge (579 sõidukit 1000 inimese kohta) ning liiklus on märkimisväärselt tihe (48,05). Sealne teekvaliteet on küll 10 riigi seas üks kõrgemaid (4,6/7), aga see pole piisav selleks, et tasakaalustada sõidukite arvukust ning kõrget teesurmade määra.
5. Bulgaaria – stressiskoor: 86,99
Bulgaaria maanteede stressiskoor on Kreeka omaga peaaegu identne, mis näitab selgelt seda, kuivõrd sarnased on tabeli keskosas olevad riigid. Bulgaarias on uuringu teine kõige kõrgem teesurmade määr: 74 miljoni elaniku kohta. Teede kvaliteedi skoor on aga vaid 3,4/7 ning kui arvestada sinna juurde kõrge liiklussagedus (47,0), on tegemist eriti keerulise keskkonnaga, ehkki sõidukite arvukus on muidu madalam.
Stressi tõstab veel asjaolu, et Bulgaarias on kaamerapõhine vinjetisüsteem, mis algab täpselt sellel hetkel, mil sõiduk liigub maanteele. Algajal autojuhil ei ole seega hetkegi aega selleks, et uue ümbrusega harjuda.
Eksperdi arvamus
“Need andmed näitavad, et algaja autojuhi jaoks ei ole kõige olulisem üksnes tema üleüldine enesekindlus rooli taga - arvesse tuleb võtta ka keskkonda. Poola ja Tšehhi ühendavad endas tiheda liikluse infrastruktuuriga, mis ei suuda sellise liiklusvooga toime tulla. Selle tulemuseks on tõeliselt keeruline kogemus igaühele, kes on alles alustanud rooli taga olemist.”
“Meie testsõidud kinnitavad, et iga autojuhi jaoks on kõige keerulisem just üleminekuhetk. Esimesed kilomeetrid pärast piiriületust, järsk kaduv rada tee-ehituse alal või tundmatu tollipunkt. Bulgaarias ja Rumeenias algab tollikohustus sel hetkel, mil liitud maanteega ja sul pole mitte mingit ooteaega. Sellised pingelised hetked on just need, kus algaja autojuhi enesekindlus kas kasvab või kaob.”
— Mattijs Wijnmalen, CzechVignette.cz tegevjuht
Metoodika
Käesolev uuring tuvastas Euroopa kõige stressirohkemad riigid algajate autojuhtide jaoks, võttes arvesse neli mõõdikut: liikluse tihedus, teesurmade arv miljoni elaniku kohta, tee kvaliteet ning registreeritud sõidukite arv 1000 inimese kohta. Andmete allikad on TomTom liiklusindeks, ETSC 2025 PIN raport, Maailma Majandusfoorum, Eurostat ning World Population Review raport. Lõpliku järjestuse väljaselgitamiseks teisendati iga mõõdik protsentiiliks, mida kasutati seejärel selleks, et arvutada iga riigi üleüldine stressiskoor.
Tulemused: kõik 28 riiki
| Koht | Riik | Liikluse tihedus | Teesurmad (milj. inim. kohta) | Teekvaliteet (1–7) | Sõidukite arv (1000 inimese kohta) | Stressiskoor |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 1 | Poola | 54,77 | 52 | 4,3 | 629 | 99,43 |
| 2 | Tšehhi | 53,5 | 45 | 3,9 | 608 | 94,92 |
| 3 | Rumeenia | 62,5 | 77 | 3 | 444 | 92,63 |
| 4 | Kreeka | 48,05 | 64 | 4,6 | 579 | 87,02 |
| 5 | Bulgaaria | 47 | 74 | 3,4 | 484 | 86,99 |
| 6 | Itaalia | 38,2 | 51 | 4,4 | 701 | 84,73 |
| 7 | Ungari | 61,9 | 52 | 4 | 447 | 80,22 |
| 8 | Eesti | 40,4 | 50 | 4,7 | 635 | 76,83 |
| 9 | Malta | 50,5 | 21 | 3,3 | 576 | 73,44 |
| 10 | Läti | 44,9 | 60 | 3,6 | 424 | 72,32 |
| 11 | Leedu | 44,53 | 42 | 4,8 | 598 | 71,19 |
| 12 | Slovakkia | 44,6 | 48 | 4 | 502 | 70,06 |
| 13 | Ühendkuningriik | 46,12 | 25 | 4,9 | 603 | 63,26 |
| 14 | Iirimaa | 60,7 | 32 | 4,4 | 466 | 62,13 |
| 15 | Luksemburg | 41,3 | 27 | 5,5 | 670 | 56,46 |
| 16 | Saksamaa | 39,58 | 33 | 5,3 | 590 | 55,33 |
| 17 | Soome | 35,98 | 31 | 5,3 | 666 | 54,20 |
| 18 | Sloveenia | 36,7 | 32 | 4,9 | 587 | 51,94 |
| 19 | Austria | 45,4 | 38 | 6 | 569 | 51,94 |
| 20 | Portugal | 35,45 | 60 | 6 | 571 | 50,84 |
| 21 | Belgia | 34,45 | 40 | 4,4 | 513 | 49,72 |
| 21 | Prantsusmaa | 35,28 | 48 | 5,4 | 579 | 49,72 |
| 23 | Šveits | 43,27 | 28 | 6,3 | 542 | 36,14 |
| 24 | Hispaania | 31,3 | 36 | 5,7 | 544 | 31,60 |
| 25 | Holland | 36,64 | 38 | 6,4 | 513 | 30,47 |
| 26 | Norra | 29,85 | 16 | 4,5 | 517 | 29,37 |
| 27 | Taani | 41,13 | 24 | 5,6 | 478 | 28,21 |
| 28 | Rootsi | 32,96 | 20 | 5,3 | 470 | 19,18 |
Järjestus kajastab uuringu metoodikat avaldamise ajal. Peamised allikad: TomTom liiklusindeks, ETSC PIN, Maailma Majandusfoorum, Eurostat ning World Population Review.
Sõidad Tšehhis?
Tšehhi sai käesolevas uuringus teise koha. Kui su teekonnal on ka maanteid, osta Tšehhi elektrooniline vinjett enne reisi algust CzechVignette.cz kaudu või ametliku edalnice.cz portaali vahendusel.
